Minu alla kolmekümnene lähisugulane ütles hiljuti oma tööst rääkides, et tema juht “muidugi tööd ei tee”. Kuigi ta viitas otseselt klientide teenindamisele, jäi see märkus mind saatma. Tundub, et vähemalt selle meeskonna liikmed ei tea, millega nende juht igapäevaselt tegeleb. Seetõttu võib neil puududa ka arusaam, et juhil võib samuti olla vaja tuge.
Millised pinged ja keerukused juhi töös toovad tema heaolu järjest enam tähelepanu keskmesse? Seda artiklit ajendas kirjutama Fontes Alumni Clubi üritusel “Juhi heaolu” jagatu. Ilma juhtimise ja vastutuse definitsioone ümber sõnastamata toon välja mõned kogemused minevikust, mille raskus ei ole aastatega kadunud.
Juhi “hea” elu ja ootused juhi rollile
Uute ettevõtete käivitamisel tuleb juhil sageli meeskonnaliikmeid senistelt töökohtadelt ära meelitada. Alati ei toeta veenmist tugev globaalne kaubamärk – vahel tuleb hakkama saada vaid visiooni müümisega. Kui see tiim on lõpuks koos, võib vähem kui aasta pärast saabuda majanduskriis, mis nõuab iga kolmanda koondamist. Teadmine, et oled need inimesed oma seniselt ja võib-olla stabiilsemalt ametikohalt lahkuma meelitanud, muudab sellised koondamised isiklikeks ja emotsionaalselt raskeks.
Tasakaalu leidmine globaalsete kasvuootuste ja kohaliku meeskonna tegelike võimekuste vahel on keerukas. Kui oodatud tulemused saavutatakse meeskonna heaolu arvelt, mõjutab see teadmine ka juhi enese meelerahu. Pereettevõtte esimese palgalise tegevjuhi positsioon pole samuti kerge – balanseerida tuleb omanike ootusi ja töötajate vajadusi. Avalikus sektoris lisandub veel päevapoliitika, mis tihti suunda määrab.
Kas need, kes tegevjuhi rollist unistavad, teadvustavad, et nad on vahelüli sageli vastuoluliste ootustega omanike ja töötajate vahel? On see üldse töö, mida kõrvaltvaatajad märkavad? Aga juhina tuleb eelkõige endal end aidata – kõigepealt hapnikumask endale ja alles siis teistele.
Kuidas ma hakkama saan?
Enesejuhtimise oskused – nagu emotsionaalne intelligentsus, eneseteadlikkus ja heaolu hoidmine – on õpitavad ja arendatavad. Juhina ei saa meeskonda toetada, kui ise pole “heas kohas”. Ka juht on vaid inimene, vahel tuleb tegeleda isiklike raskustega, nagu haiged lapsed või keerulised peresuhted. Oskus tundeid mõista ja suunata aitab toime tulla nii koduste kui tööalaste väljakutsetega.
Peeglisse vaatamine ei ole mugav, kuid vajalik. “Mugavusjuhtimine”, kus süvenetakse vaid hädapärasesse, viib tõenäoliselt selleni, et et juht ei otsi toetust ning tuge ei saa ka meeskonnaliikmed. Juht peab teadlikult pühenduma nii enda kui ka oma tiimi heaolule.
Juht on tipus üksi. Kes toetab juhti?
Oma juhiteekonnal olen enim tuge saanud teistelt juhtidelt. Kogemuste jagamine õpetab ja pakub perspektiivi. Juhtide ring või klubi, kus saab hinnanguid kartmata nõu küsida, on hindamatu väärtusega. Ka meeskond on rõõmuga juhile tagalaks, kui selle liikmed teavad, millised väljakutsed juhi ees seisavad ja kuidas nemad toetada saavad. Seda muidugi juhul, kui meeskond tunnetab, et juht neid ja nende püüdlusi toetab. Tipus üksi jäämine on seega pigem juhi teadlik kui teadvustamata valik.
Vastutuse rolliga kaasnevad väljakutsed, kuid nende teadvustamine aitab nendega paremini toime tulla. Kui juhil on töö tähendus ja eesmärgid paigas, on meeskonna juhtimine sujuvam ja vähem stressirohke.
Autentsus on tugevatele
Öeldakse, et kinos nutmine viitab empaatiale ja vaimsele tugevusele. Juht saab autoriteeti kaotamata oma õrnu hetki tunnistada ja nõrkusi jagada juhul, kui tema kuvand meeskonnas on tugev. Paradoksaalne, aga selleks, et avalikult nõrkusi ja piiranguid tunnistada on vaja kõigepealt tugevaks saada. Sel teekonnal peaks autentsus algusest peale kaasas ja toetamas olema sest pikaaegne maski kandmine kurnab.
Tugeva kuvandiga juht toob oma haavatavuse tunnistamisega meeskonda avatust ja vaimset paindlikkust, loob emotsionaalse sideme liikmete vahel ja muudab meeskonna tugevamaks.
Ole eneseheaolu etalon
Simon Sinek on öelnud, et juht ei pea vastutama tulemuste eest, vaid nende eest, kes tulemuse eest vastutavad. Selleks peab juht ise olema heas vaimses ja füüsilises tasakaalus. Nagu Ivo Suursoo viimasel Arenguraketi üritusel ütles: “Juhina ei saa sa endale madalas energias tegutsemist lubada.” Juht on meeskonnale eeskujuks mitte ainult tööalases, vaid ka isiklikus arengus ja heaolu hoidmise oskustes. Rollimudel nii oma heaolu eest vastutuse võtmisel kui ka jätkuva õppimise ja arengu propageerimises. Üksteise hooliv toetamine aitab tiimina toime tulla nii planeeritud kui ootamatute muutustega. Toetame teineteist!
Pille Parind-Nisula, Moticheck kaasasutaja
