Meie suve kõige loetum artikkel tõi ka palju positiivest tagasisidet.
Äripäevas ilmunud vaiksete loobujate lugu kõnetas lugejaid ja tõi enneolematult palju toetavat tagasisidet.
Lugu puudutas teemasid, mida sageli ignoreerima kipume, kuid mis omavad suurt mõju nii töö tulemustele kui ka tööõnnele. Juhtimise kvaliteedist sõltuv tõhusus, töötajate igapäevane kaasatus ja empaatia puudumine on resonantsed mitte ainult äris, vaid ka ühiskonnas laiemalt.
Tagasisidena kuulsime lugejatelt, et artikkel oli arutelude ajendiks ja märgistas teemasid, mis inimeste jaoks on olulised. Mida siis põhiliselt peegeldati?
Ükskõiksuse ja mugavuse hind
Ükskõiksuse teemal tihti ei peatuta, ent sellel on märgatav hind, mis väljendub rahalises kahjus või saamatajäänud tulus. Lihtsustades on mugavuse hind kolmandik võimalikest tulemustest, sest vaikse tiksuja tööpanus on minimaalne. Juhina tiksudes on negatiivne mõju meeskonna edule veelgi laiem.
Möödavaatamine ja ignoreerimine tundub tihti mugavam, seda nii korporatiivses keskkonnas kui ka elus laiemalt, kuid see võib kaasa tuua katastroofilisi tagajärgi. Vastuhakk vägivallale või kliimamuutuste ärahoidmine on ükskõiksuse kontekstis näited, kus möödavaatamise hind võib osutuda fataalseks.
Töötajate arendamine vs asendamine
Mitmed lugejad nõustusid, et töötajate arendamine on kordades soodsam kui nende asendamine. Paljud juhid ei mõtle igapäevaselt sellele, et hoolimata arendamise ning koolitamise aja- ja energiakulust, on uue töötaja leidmine ja sisseelamine alati oluliselt kallim ja ajamahukam. Mõnikord on meeskonnaliikmete vahetused küll põhjendatud, kuid sageli saab koostöös töö suurema tähenduse üles leida ja puuduvad oskused järele aidata. Just personalijuhid jagasid kogemust, et juhid ei oska hinnata nende panuse suurust uue töötaja leidmisel, kuna see kulu on väljaspool nende osakonna kuluarvestust.
Oluline on siin meeles pidada, et seesama võrdlus kehtib nii töötajate kui ka juhtide kohta. On ju igal juhil omakorda juht, kes vaikse tiksuja ükskõiksust märkama ja reageerima peaks.
Empaatiast ja kuulamisest
Empaatia ja meeskonna kuulamine on veel üks oluline aspekt, mida eirata ei saa. Muutunud ootused vajavad uusi juhtimise viise. Kõigil tänastel liidritel pole karjääri- ja arengupartneri oskusi. Kõigil pole tingimata soovi neid ka arendada. Gartner soovitab luua juhtidele väärikad võimalused juhi positsioonilt taandumiseks ja seeläbi kaasaegsete juhtide hulga suurendamiseks.
Ülevalt alla juhtimine ei toimi enam
Kaasaegse juhtimise edu ja tõhusus peitub just vastupidises lähenemises: töötajate kuulamises, nende vajaduste mõistmises ja nende arendamises. Juhtimismudel, kus keskendutakse töötajate kaasamisele ja motiveerimisele, tõestab, et kuigi tehnoloogilised uuendused on olulised, pole need piisavad ega püsivad ilma kvaliteetse ja hooliva juhtimiseta.
Pühendunud meeskonnaliikmed ja alles tööjõuturule sisenenud generatsioonid tunnetavad ”ülemuslikkust” eriti teravalt.
Kokkuvõtteks
Argipäeva kiiruses jäävad ükskõiksus ja hoolivus ärikeskkonnas tihti tähelepanuta ja selle mõju on tohutu. On üsna selge, et tänasel tööjõuturul ei piisa enam ainult juhtimisest hierarhilises mõttes. Läbi empaatia, kuulamise ja hoolimise suudavad juhid märkimisväärselt parandada meeskonna tulemuslikkust. Seisame Moticheckis selle eest, et arutelud juhtimise kvaliteedi ja tulemuslikkuse teemal jätkuks. Tänud ja tagasiside, mida oleme saanud, kinnitavad, et teema on aktuaalne ja vajalik.
Artiklit saab lugeda siin.
