Üks töötajatelt digitaalselt tagasiside kogumise argumente on alati olnud see, et konfidentsiaalsuse tagamine võimaldab käsitleda ka teemasid, mida näost näkku vestlustes on ebamugav arutada. Hea näide on töökeskkonnas vägagi olulist rolli mängiv usaldus, seda nii meeskonnaliikmete kui ka tiimi ja selle juhi vahel. Ausa pildi saamiseks on usalduse tunnetust parem kaardistada tehnoloogia abil.
Samas on töökeskkonnas teisigi teemasid, mis minevikus sordiini all on olnud. Heaolu, sealhulgas vaimset tervist, mõõdetakse tänapäeval enamikes ettevõtetes, kuid veel 10 aastat tagasi polnud see veel tavapärane.
Ohvriga paratamatult tööle kaasa kanduv lähisuhtvägivad on tundlik teema, mis juba oma olemuselt armastab vaikust. Uuringud näitavad, et lähisuhtevägivallal on otsene mõju ohvri töövõimele, lähimale meeskonnale ja organisatsioonile tervikuna. Seega ettevõtete tulemusi mõjutab see, kas tema liikmed kannatavad lähisuhtevägivalla all.
Kas teadsid, et et 41% naistest ja 33% meestest on Eestis vähemalt kord elus kogenud paarisuhtes vägivalda, selle erinevaid vorme? Võib julgelt väita, et tööandjad puutuvad iga päev kokku kellegagi, kes vägivalda kogeb, seda pealt näeb või ise kasutab.
Tööandjate lähisuhtevägivalla teemalise teadlikkuse suurendamiseks ja lähisuhtevägivallateadlike töökeskkondade loomiseks, pakub President Kaljulaidi Fondi tööandjate algatus Vägivallavabaks juhtidele ja töötajatele koolitusi, tööriistu, õppematerjale, nõustamist ja võrgustikku. Algatus andis välja käsiraamatu, mis juhendab inimesi tööjuures sel teemal teadlikult tegutsema ja korraldab konverentsi ”Koos tugevamad”.
Ilmselt meenub suurele osale juhtidest minevikust olukordi, kus mõne kolleegi heaolu osas tekkisid kahtlused. Märkasime, aga kõhklesime, kas meeskonnaliikme isiklikud teemad on ikka töökohal avamiseks, eriti olukorras, kus meilt abi ei palutud. Samas ei mõelnud me ilmselt sellele, et töökoht võib sellele töötajale olla ainus turvaline paik tema elus.
Vägivallavabaks algatus õpetab liitujad märkama, tuge pakkuma ja abi leidma. Enam infot algatuse kohta leiab aadressidelt www.vagivallavabaks.ee. Esimeste algatusega liitunud ettevõtete majakasliikmete hulgas on ka Motichecki kliendid Enefit ja SOL Baltics.
Fontes Alumni Clubi viimane Arengurakett oli tervenisti pühendatud lähisuhtevägivallaga seotud teemadele ja muu hulgas ka sellele, kuidas juhi, mentori või kolleegina tundlike teemadega selliselt tegeleda, et need meie endi meelerahu ei viiks.
Arenguraketil oli kuulajaid innustamas ka president Kersti Kaljulaid, kes läbi omanimelise fondi on algatusele alusepanija ja eestvedaja. President Kaljulaid on andnud lubaduse mitte kunagi vait olla, kui kaalul on julgeolek või tehakse liiga nõrgematele. Lähisuhtevägivalla teema eestkõnelejana kasutab ta suurepäraselt oma mõju ja positsiooni selle tundliku teema avamisel nii ühiskondlikus diskussioonis, ennetustöös kui tööandjate kaasamises.
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi hinnangul on lähisuhtevägivallaga seotud kulud Eesti majandusele aastas üle miljardi euro. Enam kui pooled Kantar Emori poolt küsitletud töötajatest on avatud lähisuhtevägivalla teema töökohal rääkima. Seega ootus on olemas ja soovitame kaaluda tööandjate algatusega liitumist. Meeskonna valmisoleku kraadimiseks kasutage Motichecki keskkonda.
