Kahe aasta pikkune tervisekriis näitas kauaoodatud taandumise märke. Tüdimus ja väsimus pikaajalisest eriolukorras tegutsemisest ei leia aga kahjuks niipea leevendust, sest 24. veebruaril alanud sõda Ukrainas muutis oluliselt meie senist tunnetust elust. Meelerahu, turvatunne ja planeeritav tulevik on teemad, mis on kaasas meie inimestega tööl ja kodus ning mõjutavad otseselt töösooritust. Kahjuks pole sarnaselt kovid-kriisiga ka selle kriisi puhul põhjust oodata kiiret lahendust ja peatset naasmist normaalsusse.
Hirm, teadmatus ja viha ei ole tulemuslikkuse sõbrad. Paraku on need hetkel osa meie elust ja võivad kiiresti avaldada mõju vaimsele tervisele. Kuidas aga olukord, kus töötajate sugulased on hädas, kus meediafoon on ärev ja negatiivne ning ka ettevõtte tegevus on tarneahelate või müügikanalite katkemise näol muutunud, võimalikult normaalseks muuta ja tööandjana oma inimestele töörahu ja võimalike vaimse tervise probleemide korral tuge pakkuda? Ignoreerida kõrgenenud stressitaset olukorras, isegi kui meie inimesed sellest rääkida ei söanda ja meie juhid pole vaimse tervise teemadega tegelemiseks ette valmistatud, oleks lühinägelik. Töötajate heaolu mõiste vajab selget vaimse tervise aspekti lisamist ja edukamad on need ettevõtted, kes käsitlevad vaimset tervist osana firma väärtusest.
Oma igapäevases töös Moticheckis suhtleme igapäevaselt eri firmade juhtide ja personali valdkonna töötajatega ja näeme teadlikku ning sihipärast tegevust nii töötajate kui ka juhtide toetamiseks.
Küsisime oma klientidelt, kuidas on nad olukorrale reageerinud ja milliseid soovitusi teistele jagaksid? Enim mainitud tegevused ja põhimõtted ei sõltu ettevõtte tegevusalast, ega otsesest seotusest sõdivate piirkondade tooraine või turuga.
Olukorrast avatult kõnelemine on ülioluline
Ettevõtte majandustegevus võib kriisi mõjul, tooraine lõppemisest või turu kadumisest olla halvatud ja ümberkorraldused võtavad aega. Aus ja avatud sisekommunikatsioon loob usaldust ja kutsub lahenduste leidmiseks kaasa mõtlema Ebakindlatel aegadel on selgus oluline. Avatuse võtmetähtsust toonitas teiste vastanute seas ka Tallinna Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Mårtensson, kelle sõnul on ettevõte mitmete muude toetavate tegevuste seas korraldanud oma töötajatele koosolekud, kus silmas silmast-silma uudistest ja olukorrast räägiti.
Kas ja kui palju peaks aga poliitikat suhtlusesse tooma? Sõja hukkamõistmine kui ettevõtte ametlik seisukoht on oluline välja öelda. Siiski võivad töötajate erinevad poliitilised vaated viia konfliktideni meeskondades. Seega aitab selgelt välja öeldud põhimõte jätta poliitilised seisukohad töökoha ukse taha säilitada töörahu.
Praktiline abi töötajatele ja nende peredele
Paljudes ettevõtetes oli ja on jätkuvalt tööl Ukrainast pärit meeskonnaliikmeid. Rõõmustavalt paljud ettevõtted asusid perede äratoomiseks sõja aladelt kohe tegutsema ja pakkusid abi Eestisse jõudnute majutamisel ja muude kiirete vajaduste lahendamisel. Ettevõttesisesed initsiatiivid hädasolijate aitamiseks tugevdavad meeskonnatunnet ja aitavad keskenduda praktilisele tegevusele muretsemise asemel.
Ene Krinpus Magnetic MRO-st kommenteeris, et ka nende jaoks oli esmalt oluline abistada oma töötajaid ja nende peresid, kas Ukrainasse saamisel või sealt ära tulemisel ja Eestis vajamineva abiga. “Lisaks pakume ukrainlastele tööd ja tulevikuks võimalusi, et nende kodud uuesti üles ehitada. Samuti alustasime ettevõttesisest vajaminevate esemete korjandust põgenikele nii Eestis kui ka piirile saatmiseks. Ka meie oma töötajad on valmis abistama sisserändajaid jõu ja nõuga, on tekkinud selline buddy-süsteem,” lisas ta.
Vabatahtliku töö toetamine, annetuste kogumine ja missioon ühendavad
Seoses sõjaga on ellu kutsutud rõõmustavalt palju abistamise algatusi Eestis, paljud neist initsiatiividest on sündinud ettevõtetes. Mitmed organisatsioonid, nagu Tallinna Kaubamaja või Eesti Rahvusraamatukogu toetavad oma töötajate vabatahtlikku tööd selle osalise tasustamiste kaudu. Inimestele on oluline tunne, et nad saavad kuidagi aidata, sest käed rüpes istumine tekitab jõuetust ja frustratsiooni. Hädasolijate aitamine seevastu aitab fookuse ärevuselt kasutoovatele tegevustele suunata.
Eestis on palju tuntud kaubamärke, kelle jõupingutused rakendada oma parimad oskused ja teadmised kriisiga toime tulemiseks ühendavad neid organisatsioonina. Samas omavad nende sammud laiemat ühiskondliku mõju, ühendades nii töötajaid kui kliente kriisis lahenduste otsimisel ja leidmisel.
“Seoses suure põgenike hulgaga, kellest paljud jõuavad ka Eestisse, avasime ukrainakeelse uudisteportaali (ukraina.postimees.ee), kus töötavad muidugi ukrainlased,” näitlikustab Ingrid Saar Postimees Grupist.
Meelerahu hoidmise toetamine
Hea sõna ja praktilised nõuanded meele rahustamiseks võiksid olla iga juhi tööriistakasti põhivarustuses. Eesti Energias ja paljudes teistes ettevõtetes on juba korraldatud seminare-loengud, samuti meelerahu grupi-coachinguid, kus psühholoogid õpetavad end ise abistama ja annavad praktilisi nõuandeid meelerahu säilitamiseks olukorras, kus pinged kuhjuvad.
Teadlik positiivse fookuse hoidmine aitab ärevust paremini kontrollida ja põhiväärtustele keskenduda. Juhid võiksid seda meeskondadele regulaarselt meelde tuletada ja muidugi ise eeskujuks olla.
Kinema ja Kinema Robotics juht Sven Kotkas ütleb, et positiivse mõtteviisiga inimesed suudavad tagasilöökidest kiiremini taastuda ning jätkata tööga, ilma et motivatsioon ja kvaliteet langeks ning tõi näiteks, kuidas ta oma kolleegidele nii enda kui tuntud inimkäitumise uurijate ja (müügi) koolitajate nõuandeid jagas. Ikka selleks, et olla toeks ja hoida fookust sellel, mis viib edasi nii töötajat kui ka ettevõtet.
Arstiabi
Vaimse tervise teemadel enese avamine ei ole meie kultuuriruumis just lihtne. Seda on peetud nii nõrkuse ilminguks kui ka liiga isiklikuks teemaks. Ometi tuleb meil õppida vajadusel abi paluma ning seejuures end avama. Nooremad tunnevad end emotsioonidest rääkides vabamalt, vanema põlvkonna esindajale võib olla tõeline väljakutse tunnistada arstiabi vajadust.
Ka paljud juhid ei tunne end veel mugavalt ja ette valmistatult neid teemasid avama, aga normaliseerimine töökeskkonnas võiks alata just liidrite poolt. Juba tervisekriisi ajal loodi paljudes ettevõtetes võimalusi firma kulul psühholoogiga konsulteerimiseks.
Nii on Eesti Rahvusraamatukogu võimaldanud oma meeskonnaliikmetele koostöös Confidoga täiendavat ravikindlustust, kuhu kuuluvad ka kõrge kindlustuskattega psühholoogi, psühhiaatri ja coachi teenused, samuti otsustas tööandja tasuda eraldi nende töötajate psühholoogi teenusega seotud arved, kes lisaravikindlustusega ei liitunud.
Sõjauudised lisasid juba kuhjunud muredele uusi hirme ja näeme, et psühholoogilist nõustamist korraldavad nüüd ka need ettevõtted, kes seni seda veel teinud polnud.
Küsi ja kuula
Ajad on keerulised meile kõigile ja hirme alates töö kaotamise ohust lõpetades sõjahirmuga keerleb nii juhtide kui ka töötajate peades. Paljudes ettevõtetes toimuvad kevadel arenguvestlused. Sel aastal julgustame juhte senisest julgemalt isiklike küsimusi küsima – “Kuidas sul läheb?” ja “Kuidas sa end tunned?” on absoluutne miinimum igal kohtumisel ja mitte vaid viisakusväljendina. Kuula päriselt ja lase töötajal rääkida. Lihtne tõde, aga kui kuulaja pole mentaalselt kohal, siis järgmisi avanemisi ei pruugi toimuda.
Skaala abil enesetunde või ärevuse taseme hindamine on arusaadav ka kõige lihtsama töö tegijatele, samas õpetab see end jälgima ja analüüsima. Kasu saab nii küsija kui ka vastaja.
Oma hirmude tõttu kapseldunud juht lisab töötajate õlgadele muresid juurde ja suurendab veelgi teadmatust tuleviku osas.
Head juhid, nõudmised teie sotsiaalsetele oskustele, empaatiavõimele ja loovatele lahenduste leidmisele ootamatute arengute olukorras kasvavad nädalatega. Ärge jääge selle koormaga üksi, olge ka teie avatud leidma abi ja nõu, et olukorraga kohaneda.
- Astuge oma meeskonna kaasamisel samm edasi, koos planeerides tekivad parimad lahendused. Usu, su inimesed mõtlevad kaasa, julgusta neid end avama. Kuula.
- Kogemuste jagamine teiste ettevõtetega leidmaks kasulikke praktikaid ja miks mitte ka koostöö võimalusi, aitab lahendusi leida.
- Uued probleemid vajavad uusi lahendusi, ole avatud mõnedest senistest tegevustest loobuma ja uusi praktikaid kasutama. Töötajate kuulamiseks ja nende arvamuse kogumiseks on turul erinevaid tehnoloogilisi abimehi. Võta need appi, et saada parem pilt olukorrast. Sa ei jõua, ega oska kõiki küsimusi ise küsida.
Usume Moticheckis et, stressirohketel aegadel on üksteise ärakuulamine ja kogu tiimi kaasamine eriti oluline. Märkame oma sisemisi tasakaalutusi ja toetame kolleege, kel head sõna või spetsialisti konsultatsiooni tarvis. Koos tegutsedes tuleme keeruliste olukordadega edukamalt toime.
Omalt poolt oleme töötajate kuulamise platvormile lisamas vaimse tervise moodulit, mille abil veenduda, et töötajad teavad, kust ettevõtte siseselt abi saada ja aidata ettevõttel mõista, kas pakutud abi ja loodud õhkkond vastab vajadustele ning ootustele. Küsi ja kuula!
Pille Parind-Nisula
Motichecki müügi- ja kasvujuht