Töötajad soovivad vaimselt tervet ja toetavat töökohta enam kui palgatõusu

Audiitorfirma Deloitte viis  2021. aastal Inglismaal läbi töötajate vaimse tervise uuringu*, milles osales 40 000 töötajat 114 ettevõttest ja mis keskendus pandeemiaga seotud vaimse tervise muutustele.

Uuringu tulemusena selgus, et vaimse tervise probleemidega seostatavad töölt puudumise või töölt lahkumisega seotud kulud kasvasid aastatel 2020-2021 sihtgrupi ettevõtete hulgas 25% võrreldes 2019. aastaga.

65% küsitletud töötajatest väitis, et nende vaimne heaolu on seoses pandeemiaga halvenenud ja neist 26% väitsid, et tunnevad sedalaadi muresid esmakordselt. Seejuures tunnetasid kõige suuremaid muutusi just noored vanusegrupis 18-29 aastat.

Uuring jõudis olulise  järelduseni – iga ettevõtte poolt vaimse tervise probleemide lahendamisse investeeritud Inglise nael toob ettevõttele tagasi 5,3 naela (ROI) ja iga ennetustegevusse investeeritud nael lausa 10,8 naela. Enam kui kümnekordne tasuvus!

Töötajad ootavad senisest enam tööandja poolset tuge. 52% vastanutest ei tundnud, et tööandja toetaks vaimset hakkamasaamist ja kolmandik väljendas kõrgemaid ootusi pakutava toetuse osas.

Olukord ei ole parem ka Eestis

Mõned kuud tagasi lisasime Moticheckis  monitooritavate tööelu valdkondade hulka vaimse tervise ja meie klientide senise tagasiside alusel peame tõdema, et vaimse tervise teemad on Eestis vähemalt sama olulised kui Inglismaal. 

Kõigi Motichecki 2022. aasta juulis kasutavate ettevõtete positiivsete vastuste keskmine % (tunnetatud heaolu) oli 82. Senine madalaima hinnanguga valdkond „kompensatsioon“ (67%) on kurvastuseks liidrikoha loovutanud vaimse tervise valdkonnale (65%). Probleem on akuutne ja vajab tähelepanu. Lihtsustatult võiks kokku võtta, et töötajad soovivad vaimselt tervet ja toetavat töökohta enam kui palgatõusu!

Vaimse tervisega tegelemine ettevõttes algab keskkonna ja õhkkonna kujundamisest ja ulatub vaimse tervise taastamise tegevusteni. Mürgised suhted ja toksiline keskkond on pingete ja vaimse tervise probleemide kütuseks.

Stressi ja pingeid võivad põhjustada ka väljaspool organisatsiooni ja meie kontrolli toimuvad muutused. Käesolev aasta on Ukrainas toimuva sõja näol hirmusid ja hakkamasaamise pingeid oluliselt lisanud. Turvatunde vähenemine ja töö kaotamise oht seoses tööandja tooraine või müügiturgude kadumisega valavad õli tulle.

Mida saab iga juht ette võtta?

Suures pildis võiks vaimse tervise fookuses olla kolm teemade ringi.

• Suhted ja atmosfäär ettevõttes. Õiglase ja ühetaolise suhtumise puudumine, töökius või muud laadi toksimine suhtlus tekitavad töötajates stressi ja ärevust. Reageerida tuleks koheselt, et tagada avatud ja toetav töökultuur.
• Ootuste juhtimine tulemuste kontekstis. Ebareaalselt kõrged ootused tulemustele ei motiveeri meeskonda, vaid tekitavad stressi. Muutused majanduskeskkonnas võivad oluliselt tegelikke majandustulemusi mõjutada, see vajab ootuste avatult läbikaalumist. See ei tähenda ambitsioonidest loobumist.
• Väliskeskkonnast tulenevad ärritajad nagu koroonapandeemia või sõjaolukord pole meie kontrolli all, aga mõjutavad paratamatult meelerahu ja suhteid ka töökeskkonnas. Mõned teemad saame juhtidena aidata normaliseerida, enamiku osas saame teadvustada ja tuge pakkuda.

Soovitan omalt poolt kõigile juhtidele meeskondade heaolutunnetust kaardistada ja vaimse tervise teemad sisulise jälgimise alla võtta. Signaalidele tuleb reageerida kohe. Preventsioon on alati odavam kui ravi, kuid ka väikese probleemi lahendamine on lihtsam kui suureks paisunud kriisiolukorra klaarimine. 

Ettevõtted, kus vabatahtlik tervisekindlustus vaimse tervisega seotud kulusid veel ei kata, võiksid selle lisamist kindlasti kaaluda. Meditsiiniliste partnerite teenused võiksid olla lihtsasti kättesaadavad ja võimalusel ka kompenseeritud. Ja muidugi teadlikkus ärevust märgata ja oskused end kõigepealt ise aidata. Ka teadlikkuse osas saavad tööandjad palju ära teha. Organisatsioonisiseste coachide ja vaimse tervise saadikute väljaõpetamine on selleks üks võimalik lahendus, mida mõnedes ettevõtetes juba kasutatakse. 

Vaimse tervise alane ennetustöö pole seni kuulunud tööelu arendamise baastegevuste hulka, aga uuringuile tuginedes tuleb prioriteedid uuesti läbi vaadata. Garanteeritud 10-kordne tasuvus aitab ennetuseks vajalikud kulutused loodetavasti kiiresti heaks kiita. 

Meelerahu meile kõigile!

Pille Parind-Nisula, juuli 2022

Lugu ilmus originaalis Delfi Ärilehes 28.07.2022

*Mental Health and Employers. Deloitte. March 2022. https://www2.deloitte.com/content/dam/Deloitte/uk/Documents/consultancy/deloitte-uk-mental-health-report-2022.pdf?fbclid=IwAR24GDKH9_jBXzGpDWOBPV6Y9r4vksCzddiWG4hVXU6s4elw-4MhzyZd0KY