Mis oleks, kui sinu meeskond pakub 100 parendusideed? Kui palju säästaksite kuludelt? Kui palju suurendasite tootlikkust või tulu? Potentsiaalselt väga palju. Kuidas aga jõuda ideest lahenduseni? Muide, selleks ei pea olema Google või Tesla.
Innovatsioon ei tule kaugetest galaktikatest ega salapärastest institutsioonidest. Innovatsiooni võib käivitada keegi teine, aga ka mina ja sina. Kahtlemata on ülikoolidel innovatsiooni edendamisel ülitähtis roll. Kui aga rääkida sinu või minu ettevõttest, siis sünnib esmane innovatsioon tiimist endast. Edukamad ettevõtted, olenemata nende suurusest, seavad enamasti sisemised innovatsiooni- ja parendusalgatused esikohale. Need organisatsioonid on tööstusharu liidrid mitte ainult oma ajalooliselt suurema ärimahu tõttu, vaid seetõttu, et nad on uuenduslikud. Me teame Toyotat ja kaizeni, kuid võib juhtuda, et sinu tiim on veelgi parem näide, kuidas parendusideesid koguda. Mida aga teha, kui olete püüdnud väga-väga suure kala? Elektrit ei leiutatud küünlaid täiustades, eks? Kuidas tagada, et teie järgmisest suurepärasest ideest saaks rahateeniv või -säästev lahendus?
People have the power!
Ameerika laulukirjutaja Patti Smith laulab: “People have the power”. Nii see on! Iga meeskond saab ehitada ükskõik mida, kui inimesi õigesti toetada.
Moticheck osales 2023. aasta juuli lõpus sponsori ja mentorina Euroopa Innovatsiooniakadeemia (EIA) programmis. See sündmus oli tunnistajaks üle 50 idufirma sünnile. Ideid oli seinast seina – kes pakkus lihtsamaid funktsioonioone, kes asus lahendama keerulisi globaalseid probleeme.
EIA ainulaadsus seisneb selles, et need idufirmad sündisid üliõpilaste ideedest ja kasvasid tudengitiimide jõul vaid kolme nädalaga startup’ideks. Osalejad ei olnud teadlased ega sündinud uuendajad. Nad isegi ei tundnud üksteist varem ega olnud kaugeltki lähedal suurepärasele meeskonna dünaamikale. Aga nad olid uudishimulikud ja neile oli loodud toetav raamistik. Vaatame EIA-s kasutatud valemit. Kas on midagi, mida tasub oma ettevõttesse üle kanda?
Olustiku ja raamistiku loomine
EIA programmis osales arvukalt vabatahtlikke, kes juhtisid kolmenädalase ürituse jooksul igapäevast tegevust. Lisaks pakkusid oma juhendamist 75 erineva taustaga mentorit ning EIA töötajad panustasid kuudepikkuse ettevalmistustööga. Kui aga vaadata mentorite ja tugipersonali suhet innovaatoritesse, siis on see umbes 25%. Kui võtta ära reisi- ja majutuse korraldamiseks vajalik toetus, jääb näitaja ehk 10–15% vahele.
Programmi tulemus ei ole pelgalt õnnelik juhus. See oli hoolika ettevalmistuse tulemus.
Teisisõnu viitab see sellele, et tuleks investeerida 10% oma ressurssidest uuendusliku keskkonna loomiseks, et võimestada inimesi innovaatilisemalt mõtlema. Nii saame pakkuda tuge, mis annab enamikule organisatsiooni töötajatest volitused avatud silmadega ringi vaatada, uuenduslike ideede kallal koostööd teha ja ühes sellega ettevõtte uuele tasemele viia. Kuigi mõned valdkonnad võivad vajada välist tuge, sarnaselt mistahes koolitus- või nõustamisprogrammiga, tuleks innovatsiooni toetada peamiselt sisemiselt. Ameerika autor Daniel H. Pink on öelnud: “Kaasamine on motivatsiooni ema!”.
Retsept ja investeering
Innovatsioon on pideva protsessi tulemus. Lihtsam öelda kui teha. Teiste firmade parimate tavade kopeerimine ei pruugi aga alati edu tagada. Te ei ole Toyota, Google ega EIA. Sinu ettevõtte koosneb ainulaadsetest koostisosadest, mis vajavad uut retsepti.
Üks asi, mida EIA näitest kaasa võtta, on keskenduda kahte tüüpi toe pakkumisele: pidev eestvedamise juhendamine ja valdkondadepõhine mentorlus. Kui EIA programmis on eestvedajaks life coach’id, siis firma sees sobib see roll väga hästi tippjuhile. Tegelikult ei ole selles midagi suurejoonelist. Lihtsalt veendu, et meeskonnal oleks idee loomiseks ressursid ja tööriistad ning riskimist ja ebaõnnestumist toetav keskkond – ninali kukkumiseks ja uuesti alustamiseks. Business as usual.
Võib-olla on see midagi, mida nad on varem õppinud või teevad hobikorras.
Konkreetse iseloomuga mentorlust on kategooriate kaupa keeruline välja tuua. Erinevad ideed vajavad erisuguseid oskusi ja teadmisi. Väga oluline on teada, millised oskusteave on organisatsioonis juba olemas ja millist peaks väljast otsima. Tavaliselt on selles mängus peidetud kaks varjatud ressurssi. Esiteks on inimestel oskuseid ja teadmisi, millest juht pole teadlik, sest inimesed ei kasuta neid oma igapäevatöös. Võib-olla on see midagi, mida nad on varem õppinud või teevad hobikorras. Ja teine on AI. Varem tuntud kui Google. Kui ülikoolid kardavad, et üliõpilased kasutavad tehisintellekti oma magistritööde koostamiseks, siis ettevõtted peavad kartma, et töötajad ei kasuta tehisintellekti oma töös. Eriti uute ideede avastamisel. Kui teame oma sisemisi tugevusi, on lihtsam ka välist tuge kaasata. Traditsiooniliste konsultatsioonifirmade ja nõustajate kõrval on seltse, ühendusi ja akadeemilisi institutsioone, mida tasub kaardistada.
Miks vaeva näha?
Kas sa Teslat tead? Tesla oli kümme aastat tagasi autotöösturite seas pigem anekdoodi kui konkurentsi nägu. Aga nüüd? Uuendust ei käivita juhuslik välgutabamus. Pikne tapab või heal juhul halvab. Tõeline innovatsioon sünnib uute ideede järjekindla uurimise ja proovimise teel. Kui uurid, kuidas püüelda täiuslikkuse poole, pidevalt innovatsiooni luua ja protsessi kvaliteetselt juhtida, tulevad esimesena välja Kaizen ja Toyota. Aga innovatsioon võib luua palju enamat kui täiendada olemasolevat toodet. Lugematud edukad ettevõtted on saanud alguse näiliselt veidratest kõrvalprojektidest – nn spinoff’idest. Paljudest neist on saanud oma tööstusharu suured tegijad.
Linnalegendi järgi saab iga Alphabeti (teise nimega Google) insener pühendada 20% oma tööajast värskete ideede uurimisele ja uute tehnoloogiate katsetamisele. Võrreldes Alphabeti aktsiahinna (GOOG) tõusu 5 aasta jooksul S&P500-ga, näeme, et Alphabet ületas indeksit 4,6 korda. Mitte 4,6%, vaid 4,6 korda! Lisaks, kas oled kunagi kuulnud kedagi rääkimas sellest, kui igav on tööelu Google’is? Mina ei ole!
Unista suurelt, keskendu ja liigu kiiresti
Innovatsiooniga ei kaasne garantiisid. 90% idufirmadest kukub paari aasta jooksul kokku. Kuid see ei viita halbadele ideedele. Sageli ei jõua teostus ambitsioonidega sammu pidada. Võib koguda tuhat uut ideed, ent mitte kõik neist pole suurepärased! Ja lihtsalt head ideed ei suuda võistelda parimate ideedega. Edukad firmad paistavad silma kahes valdkonnas: fokuseerides olulistele eduteguritele ja kiirelt tegutsedes. Kui olete unikaalse uuenduse otsa komistanud, siis peitub võti selle kiires käivitamises. Seda olenemata, kas innovatiline toode või teenus on mõeldud välistele või sisestele klientidele, olgu see siis kas väike täiendus või murranguline uuendus. Kiirus ja paindlikkus mängib keskset rolli. Esmatähtis on avatud meelega uuendusliku kultuuri kasvatamine. Nagu Peter Drucker tabavalt ütles: “Kultuur sööb strateegiat hommikusöögiks”.
Kui ideid on palju, tuleb prioriteete seada. Aga mitte nagu tavaliselt. Time to market on ikka relevantne, kuid sageli ei saa uuendust hinnata vana meetodiga. Mõtle, millised alternatiivseid lähenemisviise prioriteetide seadmiseks saad kasutada. Võid kasutada emotikone või hinnata ideed skaalal igavast ägedani ja vanast futuristlikuni. Oluline on muuta ideede kallal töötamine ja kiire edenemine atraktiivseks.
Innovatsioon ei ole eesmärk omaette. See on tulemus. Innovatsioon ei teki spontaanselt, see areneb konkreetsetes tingimustes. Vaatamata väljakutsetele on see vaieldamatult rahuldust pakkuv – võib-olla isegi elupäästja.
Martin Rajasalu, oktoober 2023
