“Inimene, kes ei suvatse lugeda, ei oma eelist selle ees, kes ei oska lugeda.” Seda olevat omal ajal öelnud Mark Twain. Kas sama mõtte võiks tuua tänapäevasesse AI konteksti? Jah võiks, aga mitte päris üks ühele.
Digitaalne võimekus ja organisatsiooni strateegia paindlikkus on tehisintellekti rakendamises kriitilise tähendusega. Digitaliseeritus on kui kvalifikatsioonivõistlus spordis, see annab koha stardirivis. Kui organisatsioon ei ole veebis, siis on väga raske tehisintellekti võidukäigust osa saada. Kui organisatsioonil ei ole ambitsiooni vallutada uusi turge, teha asju paremini, kui täna tehakse ja teha rohkem, siis pole ka väga lootust, et AI nende jaoks midagi oluliselt positiivsemaks muudab. Sest AI rakendamine ei ole mugav, ei ole odav ja ei tule valutult ning AI ei tööta stagneerunud platvormidel.
Digitaalse võimekuse järel on teiseks kõige olulisem AI rakendamise edutegur strateegia. Aga mitte kitsas AI arendamise või rakendamise strateegia, vaid organisatsiooni üldine strateegia, mis toetab AI ja teiste tehnoloogiate kasutusele võtmist. Kusjuures peab olema valmisolek senine strateegia prügikasti visata. Räägivad ju sajad teadlased, et eales varem ei ole (äri)elu nii palju ja kiiresti muutunud. Seetõttu ei ole ettevõtetel luksust hoida kinni vananenud tehnoloogiast ja strateegiast. Ülehomme ei pruugi enam vanale tootele turgu olla.Organisatsioonil peab olema ambitsioon ja plaan, kuidas see ellu viia. Kui panna AI tänasele kaardile, siis peab kogu organisatsioon olema võimeline AI loodavat kasu mõistma ja seda meeskonnana omades rollides ellu viima. Ajaloost leiab häid näiteid selle kohta, et natuke muuta, mõne mehega nokitseda, pisut proovida jne ei ole piisav. On innovatsiooni ja avastusi, mida ei oleks olemas, kui kogu meeskond, kogu organisatsioon ei oleks muutusega kaasa läinud.
Rohkem Kolumbuseid äriellu
Võtame näiteks Christoph Kolumbuse kuulsa retke. Nii nagu ei tea ambitsioonikad ettevõtted täpselt, kuidas nad oma pika plaani teoks teevad, nii ei teadnud ka Kolumbus, mis teda teisel pool Kanaari saari ootab, kui ta Lissabonist oma laevastikuga India poole teele asus. Äriplaan oli osta Indiast väärtuslikke vürtse ja need Euroopas kordades kallimalt rahaks teha. Paraku oli aga ilm muutlik ja kaart ebatäpne. Täpselt nagu on ka tänane ärikeskkond. India vürtside turu asemel leidis Kolumbus uue mandri. See on väga võimas innovatsioon, mille tulemusel rikastus nii maadeavastaja ise kui ka tema kaaskond ja kogu Euroopa manner rohkem kui vürtside kaubitsemisega seda tehti. Aga me keegi ei teaks Kolumbusest mitte midagi, kui Ameerika rannikule oleks aerutanud Kolumbus, “personalijuht”, “IT-juht” ja “kaks arendajat”. Nad oleks maha notitud ja loo lõpp.
Selles suures avastuses mängib väga suurt rolli asjaolu, et kogu laevastik jõudis Ameerikasse ja et kogu meeskond häälestas end ümber vürtsidega kauplemiselt mandri hõivamisele. Vana strateegia ja ambitsioon visati prügikasti ja keskenduti uutele avanenud võimalustele, millest kuu või paar tagasi ei teatud mitte midagi. Täpselt samamoodi peavad ettevõtted ja nende juhid, tänased uute maade avastajad, olema valmis senised plaanid unustama ja keskenduma võimalustele, mida uued tehnoloogiad pakuvad.
Pole strateegiat, pole perspektiivi
Selle strateegia omamise ja muutmise eesmärk ei ole pelgalt rahaline, strateegia annab töötajate tehtavale tööle ka tähenduse ja perspektiivi. Töötajad ei erutu eriti sellest, kas ettevõtte teenib 10 või 12 miljonit kasumit. Sageli öeldakse, et töötaja lahkub halva ülemuse tõttu. Õige, aga milles on see juht siis hea ja milles halb? Sageli on detailsem tööl jalakõlgutamise ja köielohistamise ning isegi lahkumise põhjus arengu- ja perspektiivitunde puudumine. Suurima töötajate voolavusega ettevõttes puudub reeglina töötajatel isiklik arenguplaan, nad ei ole kaasatud arvamust avaldama oma tööelukogemuse parandamises, nende ideid ja mõtteid ei kuulata. Juhid ei palka inimesi, kes ei soovi näha suuremat pilti, ega ju? Strateegia ongi see suur pilt, mida iga töötaja nägema peab. Kui ta seda ei näe, kuidas ta seda strateegiat siis täita saab? Sest kästakse? Ei! Kaasamine on motivatsiooni ema, seda ei tohi unustada.
Häid näited AI kasutamisest ja AI edulugusid on juba palju ja ka meile väga lähedal olevates ettevõtetes. Kõik, kes kasutavad sotsiaalmeediat saavad näha ja lugeda tehisaru poolt igale isikule individuaalselt välja valitud sisu. Inimtööga ju sellist lahendust ei pakuta. See on tehnoloogia, mis oskab lugeda, kuulata ja kirjutada ning mõistab videote ja piltide sisu. Kui mitut Barcelona pilti peate vaatama, et iga veebileht teile järgmised kaks päeva Barcelona lennupileteid ja hotelle pakuks? See on turundus AI tehnoloogia abil. Turundus, nagu turundus ikka. Kui Google asutati, siis arendati otsingumootorit. Nende strateegia ei olnud saada maailma suurimaks turunduskanaliks. Aga siin me oleme. Kui Jeff Bezos Amazoni asutas, siis oli strateegiaks teha vinge raamatupood. Täna on Amazon üks suurimaid kui mitte suurim pilveteenuste pakkuja – serverid, andmepangad, programmeerimiskeskkonnad, aplikatsioonid, AI-rakendused jne.
Google ja Amazon ei ole hüljanud oma algseid äriideid. Nad on lisanud uusi ja uusi. Need strateegiad on olnud edukad, sest töötajad on saanud aru, miks seda tehakse ja mis kasu sellest sünnib. Kindlasti on olnud ka ebaõnnestumisi. Ebaõnnestumine on innovatsiooni ja arengu lahutamatu osa, see on inimeseks olemise osa.
Ka Eestist on tuua ägedaid näiteid sellest, kus väikesed idufirmad või turuliidritest suured ettevõtted katsetavad uusi tehnoloogiaid kas täiesti uuel marjamaal või siis oma põhivaldkonnas, kuid täiesti ootamatul eesmärgil. Täna osatakse AI abil prognoosida tehase elektrienergia vajadust täpsuse ja kiirusega, mida ükskõik kui suur hulk inimesi ei suudaks. Ehituses loeb aga AI video ja pildi pealt infot, mida võrdleb projektiga ning toob välja kõrvalekalded. Nii hoitakse kokku meeletult ressursse ja tehakse asju, mis ilma AI toeta jääks tegemata.
Saan ka oma kogemusest rääkida sama lugu. Motichecki tehisaruga juhtimismentor sündis töötajate kaasamise tulemusena. See tõi majja ka välist oskusteavet. Ja peale AI avastamist ei ole organisatsiooni strateegia enam endine – enam ei tee me töötajate uuringuid ega tööelukogemuse monitooringut, me aitame juhtidel olla parim juht. See ambitsioon pani meie ärifookuse “uuele mandrile”, kohta, mida enne AI-d ei eksisteerinud.
Ettevõtluses pole luksust kinni hoida aegunud tehnoloogiatest, sest võib olla homme pole sind seetõttu enam olemas. Vajame rohkem äri-Kolumbuseid ehk ettevõtteid, kes julgevad end ümber häälestada. Nemad ei karda tehisintellekti, nad otsivad uusi võimalusi ja loovad meile paremat homset.
Lugu ilmus mais 2024 Äripäevas
Sarnased postitused
Motichecki tehisaruga juhtimismentor oli HRxTech konverentsi fookuses
