Juht on organisatsiooni selguse looja, kuid sageli napib nii aega kui ka täpset infot, mis teeb selguse loomise keeruliseks. Aga mis siis on selge ja tõhusa kommunikatsiooni aluseks? Mitu korda peab pesupulbri reklaam eetris olema, et see tõesti mõjuks? Kas miljon näitamist või rohkem? Ja kellele üldse näidata, et sõnum pärale jõuaks? Oluline on meeles pidada, et see, mis on juhi peas selge, ei pruugi töötajate jaoks sugugi sama tähendada – nii tekib oht, et kommunikatsioonis on rohkem segadust kui arusaamist.
Juhid jäävad selguse loomisega sageli kimpu just kaalukate sõnumite edastamisel. Kujutleme näiteks, et tegevjuht esitab aastakoosolekul viiesajale töötajale järgneva sõnumi: „Meie järgmise aasta peamine eesmärk on parandada RAROCAR-i.” Kas töötajad teavad, mida see lühend tähendab ning kes peab seda saavutama ja kuidas? Kui see on peamine, siis millised on vähemtähtsad eesmärgid? Selguse saavutamiseks vajavad töötajad laiemat konteksti ning selget arusaamist nii üldistest kui ka konkreetsematest eesmärkidest.
Juhtimine on protsess, mitte hetkeline tulemus. Juhtimise selgusest ja selle tähtsusest on kirjutatud hulgaliselt häid raamatuid, näiteks Simon Sineki „Start With Why” ja Gervase R. Bushe´i „Clear Leadership”. Mõlemad on ilmunud ka eesti keeles. Need raamatud pakuvad väärtuslikke juhiseid, kuid tõeliselt tulemuslik juhtimine nõuab ka õigeid tööriistu. Väga olulised on igapäevased tegevused, nagu koosolekud ja koolitused, ning spetsiaalsed tarkvarad, mis aitavad sõnumit edasi kanda ja töötajaid mõista. Organisatsioonis on parimad sõnumi edastajad töötajad, sealhulgas juhid. Inimesed on juhtimise suurim ressurss, kuid see ressurss vajab arendamist ja kaasamist.
Töökaaslastega suhtlemisel on oluline, et juht kasutaks õigeid kanaleid ja viise oma sõnumi selguse testimiseks ja vajadusel kordamiseks. Kui töötaja mõistab, mida temalt oodatakse ja kuidas tema panus aitab organisatsiooni eesmärke täita, on lihtsam liikuda ühiste eesmärkide poole.
Parimad ideed tulevad majast seest
Mida oodatakse töötajatelt ja mida juhilt? Uuringud näitavad sageli, et organisatsioonide suurim arengupotentsiaal peitub kesk- ja esmatasandi juhtide arendamises, sest need lülid on tihti kõige haavatavamad. Kui juhtkonnas on nõrk lüli, võib segadus muutuda paratamatuks tagajärjeks. Sageli ei tea juhid, mida töötajad vajavad, et teha oma tööd hästi, ja usuvad, et „teavad juba piisavalt“, sest nad on seda tööd teinud aastaid. Kuid maailm ja inimesed muutuvad pidevalt. Töökorraldus, mis toimis kümme aastat tagasi, ei pruugi tänapäeval olla enam sama efektiivne.
Näiteks tõusis Toyota II maailmasõja järgse Jaapani keerulistest oludest maailma üheks edukamaks autotootjaks tänu oma pideva täiustamise kultuurile – Kaizenile. Toyota ja paljud teised ettevõtted mõistsid, et innovatsiooni ja tööprotsesside täiustamise ideed tulevad sageli töötajatelt, mitte välispartneritelt. Juhi roll Kaizenis ei ole mitte ainult suunata, vaid ka kuulata töötajaid, kes tegelikult tööd teevad, ja kaasata neid lahenduste leidmisse.
Selge juhtimine on protsessis osalemine – juht peab teadma oma täpset kohta selles ning pingutama koos oma inimestega selguse loomise nimel. Kaasav juhtimisstiil, kus juht tegutseb eestvedajana ja on töötajatega dialoogis, aitab luua kindla pinnase koostööle ja arusaamisele.
Käi ajaga kaasas
Ka aktuaalseid teemasid nagu tehisintellekt (AI) ja jätkusuutlikkus (ESG) ei saa jätta tähelepanuta. Kuigi AI rakendused võivad organisatsioonides lisada tõhusust ja ESG initsiatiivid aitavad vastutustundlikkust suurendada, ei ole kumbki lihtsalt sõnakõlks. Need peavad olema osa organisatsiooni igapäevastest protsessidest, mille edendamine nõuab töötajate kaasamist ja muudatuste juhtimist. Parimad AI ja ESG rakendajad on sageli need, kes oskavad oma töötajaid suunata ja inspireerida muutustega kaasa minema. Juhtidel on oluline mõista, kuidas need uued suunad mõjutavad igapäevatööd ja kuidas need vastavad töötajate isiklikele ootustele. Kui organisatsioon ei pea vajalikuks AI ja ESG teemadega edasi tegeleda ega kaasa sellesse ka töötajaid, tuleks inimestele avatult selgitada, miks nii otsustati. Selgus ja läbipaistvus aitavad töötajatel ja klientidel mõista, kuhu ettevõte liigub ja mida võib oodata.
Selgus loob konkurentsieelise
Maailm meie ümber muutub kiiremini kui kunagi varem – olgu need siis suured kriisid või pisemad, kuid olulised arengud. Juhid peavad olema suutelised muutustele reageerima ja looma selgust, et kogu organisatsiooni ja oma juhitava osakonna suund, eesmärgid ja tegevusplaanid oleksid arusaadavad. Tõhus dialoog ja koostöö on hädavajalik ka valdkondade juhtide vahel.
Selguse loomine on juhi jaoks ühtaegu keeruline ja huvitav ülesanne. See, kes suudab selgust pakkuda, loob konkurentsivõimelise ja muutustele vastuvõtliku organisatsiooni, arendab muudatuste juhtimise ja juhtimiskvaliteedi meistriks kasvamise oskusi. Sellise juhi taga, kes leiab aega ja jõudu selguse loomiseks, seisab hulk innukaid ja kaasamõtlevaid kolleege.
Martin Rajasalu, November 2024
PARE juhtimisringis on juhtimise selgus defineeritud järgmiselt:
Hea juht:
- teab, kuhu ta soovib jõuda – tal on selge visioon ja arusaam, mida ja miks ta soovib saavutada ja kellele see millist väärtust loob
- jälgib eesmärkide poole liikumist – juht vastutab iga päev enda ja oma meeskonna tulemuslikkuse eest ning inspireerib oma meeskonda
- otsustab õigel ajal – vajadusel kohandab strateegiat ja juhib muudatusi läbimõeldult ning kaasavalt
julgustab loovalt mõtlema – innovatsiooni juhtimine ja loovuse julgustamine aitavad organisatsioonil uueneda - arendab oma meeskonda – juht võtab aega, et töötajad saaksid õppida ja arendada uusi oskusi.
Samal teemal:
Uudishimu, julguse ja hoolika planeerimise tähtsus innovatsiooni soodustava keskkonna loomisel
Mis maksab organisatsioonile vaiksetest lahkujatest mööda vaatamine?
