Juhtimisest on saamas süsteemne risk!

Categories
leadership

Oleme harjunud rääkima juhtide vastutusest töötajate heaolu ja pühendumuse eest. Aga kui sageli küsime, kui pühendunud on juhid ise? Värsked uuringu andmed annavad põhjust sellele küsimusele rohkem tähelepanu pöörata.

Gallupi State of the Global Workplace 2026 uuringu alusel on juhtide tööalane pühendumus (engagement) viimastel aastatel märkimisväärselt langenud. Kui 2022. aastal oli oma tööle pühendunud 31% juhtidest, siis 2025. aastaks oli see näitaja kukkunud 22%-le. Samal ajal muutus juhtimisvastutuseta töötajate pühendumus vaid ühe protsendipunkti võrra – 20%-lt 19%-le. Samas oli võrdluses parimate organisatsioonide juhtidest 79% oma tööle pühendunud. Seega pole juhtide pühendumuse langus paratamatus.

Juht on sageli organisatsiooni kõige ülekoormatum sõlmpunkt

Juhtide töö on muutunud järjest keerukamaks. Neilt oodatakse tulemusi, efektiivsust, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja muutuste elluviimist. Samal ajal peavad nad toetama töötajate arengut, heaolu ja motivatsiooni ning looma psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna. Kõik need ootused on põhjendatud. Aga kas juhtidel on nende täitmiseks piisavalt aega, otsustusõigust, oskusi ja tuge?

Juht võib olla oma inimestele väga pühendunud, kuid tunda samal ajal, et tema enda töökoormus, vastutus ja võimalused otsuseid mõjutada pole enam tasakaalus. Tunne, et käed jäävad lühikeseks, või “ma lihtsalt ei tea”, on muutuste pöörises tavapärane. 

Väsimus ei jää ainult juhtide endi probleemiks. See võib väljenduda edasi lükatud otsustes, vähenevas tagasisides, harvemates üks ühele vestlustes või selles, et inimeste mõistmise asemel kulub kogu energia tulekahjude kustutamisele. Seetõttu ei peaks juhtide heaolu käsitlema üksnes isikliku toimetuleku küsimusena. See on ka organisatsiooni juhtimiskvaliteedi ja tulemuslikkuse küsimus.

Mida saame Motichecki andmetest teada juhtide enda kohta?

Motichecki kliendid kasutavad töötajate tööelukogemuse, kaasatuse ja sentimenti andmeid ka juhtide töökogemuse mõistmiseks. Organisatsiooni struktuuris on juhid eraldi grupina määratletud, seega saab nende hinnanguid analüüsida ja võrrelda teiste töötajate omadega. 

Millistele teemadele võiks tähelepanu pöörata?

  • Töökoormus ja vaimne heaolu. Kas juhid tulevad oma töömahuga toime? Kas neil jääb aega taastumiseks ja tööväliseks eluks?
  • Rolliselgus ja otsustusõigus. Kas juhtidel on piisavalt võimalusi mõjutada tulemusi, mille eest nad vastutavad?
  • Organisatsioonikultuur ja toetus. Kas juhid tunnevad, et neid kuulatakse ja toetatakse? Kas nad saavad keerulistest teemadest avatult rääkida?
  • Muutuste juhtimine. Kas juhtidel on piisavalt informatsiooni, oskusi ja ressursse muutuste elluviimiseks?
  • Töö tähendus ja areng. Kas juhid tunnevad, et nende tööl on tähendus ja neil endil on võimalus areneda?

Näiteks võib organisatsiooni üldine töötajakogemus paraneda, samal ajal kui juhtide hinnangud töökoormusele ja vaimsele heaolule langevad. See võiks olla põhjus uurida, kas positiivsed muutused on saavutatud juhtide suurenenud pingutuse arvelt.

Mõõtmisest üksi ei piisa. Mida edasi teha?

Juhtide toetamine ei pea algama uue koolitusprogrammi või suure arendusprojektiga. Sageli on kõige organisatsiooni olulisemad sammud lihtsad ja praktilised.

  1. Rääkige juhtidega nende endi töökogemusest. Mitte ainult tulemustest ja meeskonna probleemidest. Küsige, mis teeb nende töö keeruliseks, millest nad puudust tunnevad ja mida oleks võimalik muuta.
  2. Vaadake üle töökorraldus ja otsustusõigused. Kui juhtide töökoormus on pidevalt liiga suur, ei pruugi lahendus olla ajajuhtimise koolitus. Võib-olla tuleks vähendada koosolekuid, korrastada aruandlust või anda juhtidele rohkem otsustusvabadust.
  3. Looge juhtidele võimalusi oma mõtteid kellegagi arutada. Mentorlus, juhtide kogemusrühmad ja regulaarsed vestlused oma juhiga aitavad keerulisi olukordi läbi mõelda. Ka juht vajab vahel võimalust öelda „ma ei tea“ või „ma vajan abi“.
  4. Jälgige, kas tehtud muudatused töötavad. Pidev töötajakogemuse mõõtmine võimaldab hinnata, kas juhtide toetamiseks tehtud otsused kajastuvad aja jooksul ka nende töökogemuses.

Kas me teame, kuidas meie juhtidel tegelikult läheb?

Järgmisel korral, kui juhtkonnas arutatakse töötajate pühendumust, heaolu või juhtimiskvaliteeti, võiks lauale tuua veel ühe küsimuse: kas meie juhtidel endil on piisavalt energiat, selgust ja tuge, et oma tööd hästi teha?

Moticheck aitab märgata muutusi töötajakogemuses enne, kui neist saavad suured probleemid. Sama võimalust tasub kasutada ka juhtide puhul. Sest juhtide heaolu ei ole lisateema töötajakogemuse kõrval, see on üks hea töötajakogemuse eeldusi.

 

Pille Parind-Nisula, oktoober 2026

Allikas: Gallup, State of the Global Workplace 2026

 


Soovid tõsta töötajate kaasatust targalt ja praktiliselt?

Jäta meile oma e-post ja aitame sul alustada tööriistadega, mis annavad reaalajas tagasisidet ja väärtuslikke teadmisi.
Me ei saada spämmi – ainult sisuline abi.

 

Veel samal teemal:

Me ei ole vased, vaid kaotanud peremehetunde.

Töötajate pühendumus peegeldab juhtimiskvaliteeti

Prognoos | Tööelu rahuneb, juhtimise pinge kasvab: signaal, millest ei tasu 2026. aastal mööda vaadata

leadership
leadership
leadership