Kas otsid juhina paremat töötajate tagasiside küsitlust? Milline on parim lahendus töötajatelt tagasiside kogumiseks?

Gallupi Q12 ülemaailmse uuringu kohaselt tunneb vaid 20% inimestest, et neil läheb tööl hästi, 62% on ükskõiksed ja 18% tunneb end õnnetuna. Hästi juhitud ettevõtetes tunnevad 73% töötajatest, et nad on emotsionaalselt kaasatud ja edukad – see on globaalsest keskmisest tasemest  kolm korda rohkem. Millist selline erinevus tuleb?

Teema arutamiseks kutsus Moticheck mitmed personalispetsialistid ja valdkonna liidrid veebiseminarile, et mõista, kas ja kuidas aitab töötajakogemuse mõõtmine organisatsioonidel meeskonnaliikmete töörahulolu ja emotsionaalsete vajadustega paremini kursis olla ning kuidas võib tööelu kogemuse kaardistamine muuta töötajate tunnetust, et nad on kuuldud, kaasatud ja hoitud. 

Miks võiks kaaluda tööelu kogemuse pidevat kaardistamist?

• Peamisteks põhjusteks, miks organisatsioonid peaksid traditsiooniliste uuringute asemel pöörama oma pilgu pideva töötajakogemuse seire poole, on globaliseerumine, kaugtöö ja suurenenud füüsiline kaugus meeskonnaliikmete vahel. Enamik organisatsioone ja meeskondi töötab erinevatest kohtadest ega veeda oma tööpäevi ühes kontoriruumis. Õnneks võimaldab tehnoloogia ettevõtetel ja juhtidel meeskonnaliikmetega igapäevaselt ühendust pidada, kogudes andmeid töö- ja elukogemuse kohta. Tegelikult ei ole ju põhjust, miks peaks juht kvartali või aasta lõpuni ootama, et oma töötajate tööelu kogemusi kaardistada.

• Meid ümbritsevate väljakutsete ja trendide tuules – globaliseerumine, kaugtöö, vaikne loobumine jne – mõjutab  juhtimise kvaliteet oluliselt töötajate tööga rahulolu. Me eeldame, et juhid suudavad täita mitmeid erinevaid rolle – nad peaksid olema head kuulajad, tervikpilti nägevad terapeudid ja loomulikult superkalkulaatorid. Teisalt on see, et me ei kohtu näost-näkku nii sageli kui võiks, mõjutanud märkimisväärselt inimeste vaimset tervist ja andnud hoogu üksilduse tunde trendile. Kokkuvõttes on see soodne pinnas kommunikatsiooniprobleemidele. Seega on üksteise kuulamine ja süstemaatiline, kasvõi igapäevane check-in’i tegemine kujunemas määravaks. Asjakohase ja ajakohase info meeskondade töö- ja eraelu kogemuste kohta annab juhtidele võimaluse teha targemaid otsuseid.

• Üks töötaja tööelukogemuse monitoorimise viise on jälgida töötajate tark- ja riistvara kasutamist. Seda on võimalik teha tehisintellekti põhiste süsteemidega, mis toimivad väga hästi, kuid siin on ka omad riskid. Oluline on  pöörata tähelepanu privaatsusreeglitele ja ootustele – kõik ei taha osaleda “Suure venna” saates.

• Ülalt-alla suhtlus on vajalik, kuid vaid sellest ei piisa. Tasub tuletada meelde, et innovatsioon ja uued ideed sünnivad pigem rohujuure tasandil, mitte juhatuses. Seetõttu on oluline võtta aega, et kuulata töötajate mõtteid ja ideid kõigil tasanditel ja positsioonidel. Eelmise sajandi juhtimistööriistad ei pruugi püüda kinni kogu olulist infot, mis tiimiliikmetel jagada on. Tänapäevased lahendused suudavad ideid tabada palju paremini, nii et neist võiksid kujuneda ärieelised.

• Uuringud näitavad, et 78% tööst tehakse meeskondades. Kuid suur hulk inimesi töötab väljaspool klassikalisi tiime, eraldiseisvalt, ning nende pühendumise tase on kordades madalam. Seega võime järeldada, et meeskonnasisene koostöö ja kaasamine avaldab suurt mõju töötaja üldisele pühendumusele.  Niisiis on juhtkonnal ülioluline teada, kuidas erinevatel meeskondadel – olgu need ajutiselt või alaliselt koos töötavad grupid – läheb.

• Värsked andmed on pool aastat tagasi kogutud infost märksa hinnalisemad. Staatilised andmed on väheväärtuslikud ja võivad viia isegi eksiteele, kuna ei paku õigeks tõlgedamiseks vajalikku tausta ega konteksti.
• Klassikalised KPI-d nagu rahulolu indeks või töötajate netopromootorite skoor ei ole agiilsed ega informatiivsed. Detaile ja põhjuseid teadmata on raske aru saada, mida tuleks tulemuse muutmiseks teha.

• Jagamine on hoolimine. Traditsioonilisi küsitlustulemusi jagatakse sageli vaid juhtide ringis. Jah, mingil hetkel tutvustavad personalimeeskonnad üldtulemusi ja keskmisi skoore, kuid see võiks olla kõigi jaoks läbipaistvam. Teabe töötajate eest salajashoidmine ei innusta, pigem vastupidi. Läbipaistvuse puudumine ei loo avatud kultuuri ega usaldust. Kaasaegsed töötajakogemuse uuringu lahendused pakuvad võimalusi tulemuste jagamiseks meeskonnas avalikult ja reaalajas, nii et kõik teavad, et nende häält kuulatakse ja sellega arvestatakse.

Kui soovite rohkem teada, miks teie meeskond ja organisatsioonid peaksid traditsioonilise töötajate küsitluse asemel kaaluma töötajate kogemuste jälgimise tööriista, vaadake Martin Rajasalu ja Pille Parind-Nisula 40-minutilist veebiseminari: https://www.youtube.com/watch?v=ECtx_pXd_bg&t=620s&ab_channel=Moticheck